Somnambul kihvatas ja võttis inimkuju. "Ära räägi minu sõpradega nii."

Arya kergitas kulmu ja ristas käed, kui inimene temaga lugupidamatult rääkis. "Ja mina arvasin, et ratsanikud ikka teavad, kes siin on kõrgemal postisioonil, aga ma pidin pettuma, inimene," ütles Arya külmalt.

OT: Somnambul ei saa seal olla

"Ma tean seda väga hästi kes siin kõrgamaa positsooniloo, aga see on lihtsalt minu arvamus," ütles Saphira. Ta langetas alistunult pea, sest ta oli nüüs juba kindel, et peab koju jalutama.

"Sinu arvamus või mitte, minuga käitud sa lugupidavalt," ütles Arya. Ta oli Ratsanikus kõvasti pettunud.

"Vabantust Teie Kõrgeausus, et Teid solvasin, "nähvas tüdruk.

Arya kergitas kulmu ja ta suu kaardus külmas ja ülbes muiges. "Paistab, et sa ikka norid tüli. Kuidas küll sinusugune Ratsanikuks sai?"

OT: mis sul minu vastu on? ma ju ainult vabandasin

OT: See oli ülbe vabandamine. Minul ei ole sinu vastu midagi Aryal on midagi Saphira vastu

OT: see teeb sama välja. mul tulijust üks üli opaks idee

OT: Ei tee. Mina ei ole Arya. Mina mängin teda tema iseloomu järgi. Mis idee?

OT: Üks üsna jube kohutav napakas idee. Ma ise ei taha uskuda,
et mul zihhuke idee tuli

OT: Räägi ikka

OT: Räägi jah. Ja Murtagh, ma ajan nad ikka sassi xD

OT: Liba, see on loogiline.

OT: mitte mingil juhul

OT: Saada PM-iga =)

OT: saatsin

OT: *naerab*
Okei, ma saatsin sulle vastuse, aga võiks hakata vaikselt rollimänguga edasi minema?

OT: ok

"Ja kui noringi mis se Teie asi on? Ah?" nähvas Saphira.

"Kuule, sa vali enda sõnu," sisistas Arya ja kustsus mõtetes Astla enda juurde. Mõne aja pärast oli kuulda tugevaid tiivalööke ning hiiglaslik punane lohe maandus Arya kõrval, Saphira lohest vähemalt kolm korda suurem. Punase lohe helkiv silm uuris inimesest Ratsanikku huviga. "Ma olen teda vist näinud," ütles Astel Aryale, kui lohe teist lohet silmitses.

"Ja Te ei pea kõigiga mölisema kes ette juhtuvad." karjatas Shapira nähes Arya kõrval seismas hiiglasliku lohet.

"Kuule, sina alustasid sellega, kui sa ei vastanud minu küsimusele nii, nagu ma tahtsin. Mina ei käitunud sinuga halvasti, vaid sina näitasid end halvast küljest," vastas Arya. "Kuidas küll selline Ratsanikuks sai?" küsis Arya Astlalt hämmastusega. Astel turtsatas lõbusalt ja vaatas inimest veel korra. "Võibolla... Võibolla on ka lohe samasugune. Ma tahaksin selle lohega kahevõitlust pidada," ütles Astel pilkava varjundiga. "Kuule, mina tahaksin ka selle inimesega võidelda, aga see ei ole praegu hea mõte," ütles Arya lõbustatult.

"Kuule ego mina ei pea teadma mis moodi Teie küsimustele vastata," nähvas Saphira.

Astel möirgas Saphira sõnade peale nii, et isegi kõige suuremad puud värisesid. "Sa tuled minuga kaasa. Ja ka sinu lohe. Kes iganes ta ka poleks," ütles Arya peale Asteli sõnavõttu.

"Esiteks: ei tule ma kuhugi ja teiseks: minu kallal võite Te möliseda, aga Tellast hoidke eemale!"ütles Saphira.

"See on käsk," ütles Arya teravalt ja Astel astus neile ühe hiiglasliku sammu lähemale, ähvardavalt urisedes. "Ma ei karda teid võlukunstiga kinni köita ja sinu lohe... Tema häviks, kui peaks Asteliga võitlema."

"No tee mis tahad, aga vabatahtlikult ei lähe ma siit kuhugi,"ütles Saphira

"Nojah, ma ju lootsin ja üritasin," ütles Arya pettumuse varjundiga hääles ning pomises mõned sõnad. Kohe oli Saphira paigale tardunud. Astel astus inimese lohe juurde ning tegi enda mõtted kuuldavaks. "Sul on valida, kas tuled meiega, või hukkud paratamatult."

Tella vaatas lohet ja noogutas.

"Appi! Lase mins lahti,"kriiskas Saphira. Ta tundis esimest korda elus hirmu. Ta nuuksata ja ürita ennast liigutada, aga ei suutnud."Lase mind lahti ja vii mind kuhu tahad."nuuksatas ta.

"Tore," ütles Arya, kui Saphira lohe noogutas. Siis viis ta pilgu Saphirale endale. "Miks ma sind uskuma peaksin? Sa saad sellises seisus ka meiega kaasa tulla. Alles Kojas lasen ma su lahti," ütles ta muiates. Astel vaatas Tella poole. "Võta Saphira endaga kuidagi kaas aja järgne meile," ütles ta jällegi enda mõtteid kuuldavaks tehes.

Saphita vaatas Aryat mossis pilguga. Ta ei kannatanus, et keegi on ta kinni aheldanud.

Arya sai mingil määral Saphira tunnetest aru, aga ta ei vabastanud inimest. See on siiski karistus tema ütluste eest. "Lähme," ütles Arya niid Tellale. Ise ronis ta Astelile selga ning jälgis, kuidas teine lohe Saphira tõstmisega hakkama saab.

Tella pani küünised ümber tüdruku kätte. Ja ootas edasisi korraldusi.

"Nüüd järgne meile," ütles Arya, ronis Astla selga ning nad tõusid õhku, võttes suuna Ellesmera poole, kuninganna juurde.

Tella tõusis ohku ja järgnes Aryale ja ta lohele.

Peale paari minutilist lendu Astel maanud ning Arya hüppas lohe seljast nõtkelt alla. "Tulge," ütles ta ühe sõna ning vabastas Saphira nõidusest. Kui tüdruk põgeneda kavatseks, jätaks Arya ta tardumis seisundisse päris kauaks.

Saphira liigutas ennast. Vaatates Aryat vihaselt.

"Mida sa vahid?" küsis Arya külmalt. "Järgnege mulle."
Arya ning Astel võtsid suuna koja poole.

Tead ma tahaks talle tule otsa panna.

Loodan, et sa seda ei tee


Saphira järgnes haldjale.

Astel ning Arya sisenesid kotta, teised järel. "Ema," ütles Arya, kui oli jõudnud trooni juurde ja põlvili laskunud.

Saphira järgis Arya eeskuju.

Kui kuninganna Arya poole pöördus, tõusis Arya püsti. "Mis on?" ohkas kuninganna.
"Tema on. Inim-Ratsanik. Tal ei ole kobeid, ta käitus minuga väga inetult ja mida kõike veel," seletas Arya kiirelt enda helisevas keeles.

Saphira seisis ja kuulatas mida Arya räägib.

Kuningnganna ohkas vaikselt. "Sa oled Saphira eks?" küsis ta siis inimeste keeles Ratsanikult.

Saphira noogutas, sest ta ei olnud võimeline vastama.

"Olgu," ütles kuninganna.
"Ma pean teile midagi ütlema."
Arya vaatas enda ema nii, nagu tahaks tema mõtetest lugeda, mida naine öelda tahab.

Saphira jälgid kuningannat ise midagi aru saamata.

OT: juhe jooksis kokku

OT: Seda ma näen

"Olgu... Te olete poolõed," ütles kuninganna ning vastust ootamata rääkis ruttu edasi. "Saphira on Arya isa teine laps, aga minuga ta suguluses ei ole. Seega, troonipärija on siiski Arya, kuid te olete sugulased."
Arya jõllitas enda ema jahmunult ning vaatas siis Saphira poole. Suutmata midagi öelda, hakkas ta mõtetes peaaegu et kisendama ning Astel ehmus selle pärast.

Saphira vaatas Aryat. Ta oleks tahtnud, et ta poleks seda teada saanud.