Kath istus Gryffindori puhketoas ja silmitses kaminat. Tore oli olla taas lossis.
Ta võttis lahti mõne oma selleaastasest õpikus ja hakkas neid kordamööda lehitsema, kuid varsti oli ruum nii rahvastatud, et Kath viis oma õpikud magamistuppa ja tuli siis taas alla. Ta mängis ühe oma klassvennaga võluritemalet ja rääkis palju oma suvest kuulates ka teiste elamusi oma suvedest.

Ravenclaw'i puhketuba oli rahvast täis. Kõik kas rääkisid oma suvest ("Me käisime Alpides suusatamas, ma pole elu sees nii palju lund näinud!") või koolist ("Ma tõesti loodan, et Snape on välja vahetatud...") või siis üleüldse millestiki muust. Või siis tehti lollusi.
Ainuke, kes üldse seal vait oli, oli muidugi Demeter, kes üritas visalt oma ühte suvist kodust tööd - võlukunsti ajaloo kirjandit - lõpetada.

"Minu võit," tõdes Kath kui tema oda läks vastase kuningale kallale.
"Veel üks mäng," sõnas kuuendik kellega Kath mänginud oli. Kath raputas pead ja jäi endale kindlaks.
"Ei," sõnas Kath ja selle tõestuseks saatis ta oma malendid magamistuppa. Ta tõusis siis oma istmelt ja vabandas oma vastase ees, et ei saanud anda tollele revanši ja lahkus siis puhketoast. Ta kõndis sihitult mööda lossi koridore ja harva nägi ta õpilasi endale vastu tulemas, paljud passisid ülerahvastatud puhketubades, et kuulda ja rääkida oma suvest.

Kwon sisenes puhketuppa ja astus kohe välja. Tal polnud tahtmist kohtuda oma klassikaaslastega, kes olid puhketoa juba ummistanud. Ta jalutas sihitult mööda koridori edasi. Trepil poiss peatus ja ootas kuni see liikus õigesse kohta. Kwon astus kiiresti maha ning astus edasi, oodates kuni tuleb hilisem aeg ja mõned lähevad magama.

Kath kõndis ilma kindla sihita koridorides jälgimatta liikuvaid treppe ja suunda kuhu ta läheb. Kõndinud maha taas ühelt treppilt jalutas ta mööda suurt koridori ja silmitses lossi hoovi mis akendest paistis.